Mittetulundusühingu

“Kunstihariduse Ühing”

 

 Põhikiri

 

1. Ühingu nimi, asukoht, eesmärk ja majandusaasta.

 

1.1.   Ühingu ametlik nimi on “Kunstihariduse Ühing”.

1.2.   Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

1.3.   Ühing on Eesti kunstiõpetajate vabatahtlik ja sõltumatu ühendus, mille liikmeteks on kunstikultuuri

       vahendamise, laste, noorte ning täiskasvanute kunstialase arendamise ja harimisega tegelevad või

       nende tegevust toetavad isikud.

1.4.   Ühing juhindub oma tegevuses kehtivatest seadustest, UNESCO raames tegutseva Rahvusvahelise

       Kunstihariduse Ühingu (INSEA) põhimõtetest ja käesolevast põhikirjast.

1.5.   Ühingu eesmärgiks on:

a)       humanistlike esteetiliste ideaalide, väärtusorientatsioonide ja elulaadi kaitsmine ja levitamine;

b)       kultuuri järjepidevuse hoidmine kunstihariduse väärtustamise ning kunstiõpetuse ja –kasvatuse

                    mõju avardamise ja süvendamise kaudu kõigis sotsiaalsetes gruppides;

c)       isiksuse tervikliku  arengu tagamine, tema loomingulise potentsiaali avamine ja väljaarendamine kunstiõpetuse abil.

1.6.   Ühing on juriidiline isik, tal on oma nimetusega pitsat ja sümboolika.

1.7.   Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.8.   Ühing on asutatud tähtajatult.

 

 

2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise, ühingust väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord.

 

2.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga isik, kes soovib arendada ühingu eesmärkidega

       kooskõlas olevat tegevust, esitab ühingu juhatusele kinnitatud vormis kirjaliku avalduse, milles

       kohustub täitma ühingu põhikirja ja tasub ühingu üldkogu poolt kinnitatud sisseastumismaksu.

2.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu juhatus.

2.3. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Ühingust saab välja astuda pärast

       kahekuise etteteatamistähtaja möödumist. Ühingu juhatus kustutab pärast käesolevas punktis toodud

       tähtaja möödumist ühingust väljaastunu ühingu liikmete nimekirjast.

2.4. Ühingu liikmeid võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ühingu liige:

a)       ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu;

b)       ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu koosolekul või ühingu poolt korraldatud üritusel;

c)       ei täida käesolevat põhikirja või ühingu organite otsuseid;

d)       on toime pannud teo, mis kahjustab või kompromiteerib ühingut.

2.5. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab ühingu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust

       väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus

       osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses.

2.6. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.

2.7. Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus väljaarvamise küsimus vaidlustada järgneval

       ühingu üldkogul.

 

3.       Liikmete õigused ja kohustused.

 

3.1.   Ühingu liikmetel on õigus:

a)       võtta osa ühingu tegevusest vastavalt käesolevale põhikirjale;

b)       osaleda hääleõigusega ühingu üldkogul;

c)       olla valitud ühingu volikogu, juhatuse, revisjonikomisjoni ja muude organite liikmeteks;

d)       saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;

e)       kasutada ühingu liikmetele kehtestatud õigusi ja soodustusi;

f)        ühingust välja astuda vastavalt punktis 2.3. kehtestatud korrale;

g)       teha koostööd teiste, s.h. rahvusvaheliste kunstiorganisatsioonidega ja astuda nende liikmeks.

3.2.   Ühingu liige on kohustatud:

a)       võtma osa ühingu tegevusest ja aitama kaasa selle eesmärkide realiseerimisele;

b)       järgima ühingu tegevuses osalemisel ühingu põhikirja ja ühingu organite otsuseid;

c)       hoiduma kahjustamast ühingu huve;

d)       tasuma ühingu üldkogu määratud tähtajaks ühingu liikmemaksu;

e)       teatama ühingu juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha, aadressi, isikukoodi,  telefoni (või e-maili) ja teatama uued andmed vähemalt 2 kuu jooksul pärast nende muutumist;

f)        tasuma ühingu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel.

3.3.   Sisseastumis- ja liikmemaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib ühingu liikmele panna ainult üldkogu lihthäälteenamusliku otsuse alusel.

.

4.        Üldkogu.

 

4.1.   Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkogu, millel igal ühingu liikmel on üks hääl.

4.2.   Ühingu üldkogu pädevuses on:

a)       ühingu tegevuse aluste ja põhisuundade määramine ning nende elluviimise jälgimine;

b)       põhikirja muutmine;

c)       eesmärgi muutmine;

d)       juhatuse, volikogu ja revisjonikomisjoni liikmete määramine ja tagasikutsumine;

e)       juhatuse või muu organi liikmetega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

f)        ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;

g)       ühingu auliikmete valimine;

h)       sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse ja laekumistähtaegade kehtestamine;

i)         liikmemaksust vabastamine;

j)         muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.3.   Ühingu üldkogu kutsub kokku juhatus:

a)       aastaaruande kinnitamiseks;

b)       juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates volikogu või vähemalt 1/10 ühingu liikmetest;

c)       muudel juhtudel, kui seda nõuavad ühingu huvid.

4.4.   Üldkogu kutsutakse kokku hiljemalt 30 päeva möödumisel nõude esitamisest. Üldkogu kokkukutsumiseks avaldab ühingu juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkogu toimumist teate, näidates ära üldkogu toimumise aja, koha ja päevakorra.

4.5.   Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest.

4.6.   Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on  üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest ja ühingu põhikiri või seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.

4.7.   Ühingu põhikirja muutmiseks on vajalik üldkogu lihthäälteenamus.

 

5.       Volikogu.

 

 

5.1 Volikogu pädevuses on:

a)       ühingu töö organiseerimine ja juhtimine üldkogudevahelisel periooodil;

b)       arutab ja lahendab ühingu põhiküsimusi, väljaarvatud üldkogu pädevusse kuuluvaid;

c)       kinnitab ühingu aastaeelarve;

d)       lahendada kutse-eetika küsimusi ja tegutseda aukohtuna.

5.2     Volikogu liikmed valitakse üldkogu poolt piirkondlikul põhimõttel üldkogu kehtestatud tähtajaks;

5.3     Volikogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole volikogu liikmetest.

 

 

 

6.       Juhatus.

 

6.1.   Ühingu tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on mitte alla 5 ja mitte üle 7 inimese.

6.2.   Juhatuse liikmed valib üldkogu  enda poolt kehtestatud tähtajaks.

6.3.   Juhatuse pädevuses on:

a)       ühingu töö korraldamine üld- ja volikogudevahelisel perioodil;

b)       ühingu esindamine kõigis õigustoimingutes;

c)       ühingu esindamine kontaktides teiste asutuste ja organisatsioonidega;

d)       volikogu töö korraldamine ja selle otsuste täitmine;

e)       ühingu tegevuse operatiivne juhtimine ja korraliste küsimuste lahendamine;

f)        tegevuse korraldamiseks vajalike ajutiste ja alaliste toimkondade moodustamine;

g)       ühingu uute liikmete vastuvõtmine;

h)       ühingu nimel üldsummas üle 500 krooni teostatavate rahaliste maksetehingute kinnitamine;

i)         juhatuse otsuste langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus.

 

 

7.       Esimees.

 

7.1.   Esimehe pädevuses on:

a)       ühingu esindamine kõikides õigustoimingutes ja asjaajamistes, läbirääkimiste pidamine ja lepingute sõlmimine;

b)       volikogu ja juhatuse töö korraldamine ja nende kooosolekute juhatamine;

c)       ühingu lepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

d)       ühingu liikmete seast isikute määramine ühingu tegevusega seotud ülesannnete ja kohustuste täitmiseks;

e)       e) allkirjaõigus ühingu dokumentidel.

7.2.   Esimehe äraolekul asendab teda aseesimees.

 

8.       Osakondade õigused ja kohustused.

 

8.1.   Vähemalt 5 liiget võivad piirkondlikul alusel moodustada ühingu piirkondliku osakonna.

8.2.   Osakonna kõrgeimaks organiks on osakonna üldkoosolek. Osakonna üldkoosoleku kutsub kokku osakonna juhataja vastavalt vajadusele või vähemalt 1/10 osakonna liikmete kirjalikul nõudmisel. Osakonna üldkoosoleku  kokkukutsumise kord kehtestatakse osakonna esimesel koosolekul.

8.3.   Osakonda juhib ja esindab õigustoimingutes juhataja, kes valitakse ametisse osakonna poolt määratud tähtajaks osakonna üldkoosolekul lihthäälteenamusega.

8.4.   Osakonnale jääb 1/2 osakonda kuuluvate ühingu liikmete liikmemaksust.

8.5.   Osakonna rahaliste vahendite kasutamise õigus on osakonna juhatajal osakonna üldkoosoleku poolt kehtestatud korras.

8.6.   Osakonnad on kohustatud esitama oma tegevuse kohta aruande ühingu juhatusele 1 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu.

 

9.       Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine.

 

9.1.   Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.

9.2.   Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkogu poolt määratud isikud.

9.3.   Ühingu likvideerimisel läheb ühingu allesjäänud vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingu valdusesse.