VORMIST JA SISUST NÄIRUSEL

VORMIST JA SISUST NÄITUSEL

 

Õpilastööde näitused on saanud traditsiooniks. Meie, kunstiõpetajad oleme sellega harjunud, et iga viie aasta tagant tuleb teha kokkuvõtteid. Ilmselt selline järjepidevus ongi meid teinud omanäolisteks ja tugevateks. Sarnased ettevõtmised puuduvad reeglina välismaal. 

 

Uued Vormid

Õpilastööde näitusi on olnud ajast-aega suhtliselt raske läbi viia. Piltide esitlusel kehtib kaks peamist vormi-kontseptsiooni näitus ja  “tapeedi” näitus. Suvine väljapanek pakkus mõlemat.

Kuna piltide ülespaneku pinda on alati vähe, siis sunnib see kunstiõpetajaid mõtlema välja uusi ja kaasaegsid variante. Nii näiteks esitas Pärnu linn oma ekspositsiooni videona. Kohati tundus see teiste maakondade suhtes ebaõiglane, traditsioonide eiramine, kuid see oli Pärnu kujundajate õigus. Küsitavad olid muud lisandid (näit. kuldne riie).

Narva Linna Kunstikool

Omapärase lahenduse leidis Järvamaa, kus laste pildid olid seinale pandud albumina-raamatuna. See andis võimaluse näidata rohkem pilte, kuid vaataja seisukohalt ei tekkinud kahjuks üldmuljet. Julgen arvata, et see leid ei õnnestunud mitte kõige paremini. Järvamaa laste kunsti ja käsitöö eelvoor oli aga väga hasti korraldatud ja suhteliselt kõrgel tasemel. Viimased näited tõestavad seda, et üleriigiline näitus vajab kindlasti eelvoore, kus osaleks þürii kooseisus ka suure näituse kujundajaid, korraldajaid.

Tartu Kunstigümnaasium    Raplamaa

Uus lähenemine oli ka Tallinna Kunstigümnaasiumil ja Tallinna Kunstikoolil. Ekspositsiooni esitlusel lähtuti näituse pealkirjast, kontseptsioonist “Ei ole üksi ükski maa”. Selline lahendus oli üllatav. Esialgu valmistas isegi pettumuse, teades mõlema kooli väga kõrget kunstõpetuse taset. Ilmselt on omamoodi oskus ja julgus tulla näitusele just nii. “KUNST ON POP” oli Sally Stuudio moto, näidates vaid vägagi väikest ja mõjukat osa oma kunstihariduses. Vahest on õigustatud sedalaadi väljapanekud, sest nende kunstiõppeasutuste head argipäeva tööd teame niigi.

 

Nn. “tapeedi”ekspositsioonis võib pilte seinale panna mitut moodi. Kose Kunstikeskus  oli katnud suure osa oma pinnast tihedalt linnu ja looma söejoonistustega, see mõjus kuidagi raskelt aga ometi põnevalt ja värskelt. Märksa igavam ja tuimem oli Narva, Sillamäe ja Ida-Virumaa sein, domineerisid raamitud tööd. Kahtlemata väärtustab raam lapse tööd, kuid need ei tohiks olla igaüks ise värvi ja mõõtu, näitusel on siiski olulisem tervik.

Tallinn

Uueks trendiks on ka suhtelislt suurte tööde näitusele tulek võrreldes möödunud väljapanekuga 1997.aasast. Näiteks Tallinna linn esitas kaks väga meeleolukat maali vanalinnast (Rahumäe Põhikool õp.H.Laretei). Valdavalt jäävad suuremõõdulised pildid kunstikoolide, süvaõppega koolide või kunstiringide näidata. Üldhariduskooli kunstiõpetuse tunnis kasutatakse siiski väiksemaid formaate, mis aga omakorda piirab lapse loomingu vabadust.

Näitusekultuuris on oluline koht SILDIL. Juhendis oli ka sellele kindlad nõuded, kuid siiski leidub õpetajaid, kes kleebivad sildi töö peale, mis omakorda segab pildi vaatamist, üldist muljet. Veelgi häirivamaks on värvilised sildid (Tallinn), mis tekitavad uue pleki ja rütmi,segades vaatamist.

 

 

Uus või vana sisu?

Kujutava kunsti osa üleriigilisel näitusel näitas kujukalt, milline on riikliku ainekava tõlgendus. Peaks ju igapäeva töö sellest dokumendist lähtuma. Vaid õpetaja erudeeritus ja lai silmaring suudab avardada ettekirjutatut. Nii alumine, üldkoolide, kui ka ülemine,huvikoolide ekspositsioonide hulgas oli tugevaid ja nõrgemaid pilte. Domineerima kippus õpetuslik ja eesmärgistatud laad, sellest tulenevalt oli küllaltki palju värviõpetuse ja dekoratiivse kompositsiooni töid. Nii nagu ka 1997.aastal, oli ka sel näitusel napilt etnograafilist ja kirjandulikku teemat. Vähemal määral oli näha ilusat ja lapselikult spontaanset kunsti. Meelde jäid Tartu H.Treffneri Gümnaasiumi õpetaja M.Hommiku , Lääne-Virumaa Tantsu-ja Kunstikooli Athena õpetaja A. Pajula , Läänemaa Taebla Gümnaasiumi õpetaja S. Prangi, Kassari Põhikooli õpetaja M.Heinlaidi, Kuldre Põhikooli õpetaja H.Kuulmetsa ja Hiiumaa Emmaste Põhikooli õp. E.Tõnissoni  juhendatud tööd.

Kanutaia Noortemaja, Järveotsa Gümnaasium

Kose Kunstikeskuse õpetajate K.Kangilaski ja M.Rodi juhendatud tööd, Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja L.Jungi arvutigraafika ning Türi Majandusgümnaasiumi õpetaja R.Tiitsmaa ja L.Männa foto-ja maalilaagriprojektid olid oskuslik tulem lapse loomingust ja moodsast  kunstist.

Juba mitmeid näitusi on oma traditsioonilises headuses näidanud  laste kunsti õpetajad L.Männa Türilt, K.Lepla Viljandist, A.Maalust Raplast, M.Unga Järvakandist, A.Kütt Jõgevalt, Ü.Kaarnamets, T.Isok Tallinnast ja veel paljud teised. Pikaajalise tööga on kujunenud välja oma metoodika, oma õpetamise kunst, mille järgi on koheselt tunda ühe või teise õpetaja juhendatud laste looming.

Pärnumaa

Näitus pakkus aga ka uusi nimesid kunstiõpetajate hulgas, kellede juhendatud tööd jäid silma.

Viljandi Maagümnaasiumi õpetaja T.Anniko näitas väga huvitavaid laste pastellmaale O.Lutsu kirjanduslikel  teemadel ja graafilisi kodukandi vaateid.

Üllatas Põlva Kunstikool ja õpetaja V.Ansi juhendatud tööd .Isikupärane tulemus graafikas, puulõikes ja keraamikas kutsus vaatama ja uurima.

Väga hea tunnetusega olid keraamikatööd Võru Huvikojal, õpetajad E.Hõim ja A.Määrits.

Tarbekunsti osas jäid enam meelde Nõmme Noortemaja klaas (õp.L.Maurer) ja Kanutaia Noortemaja nahatööd (õp.I.Tafel ja L.Saluvee).

Põlva Kunstikool   Võru Huvikoda

Uusi lahendusi pakkus ka skulptuur. Väga huvitavad ja uudsed olid õpetaja Üllar Sillaotsa juhendatud lainepapp-figuurid Tartu Kunstigümnaasiumist, paberkompositsioonid Orissaare Gümnaasiumist (õp.K.Vaher), ühistöö “Pirnipuu” Muusika –ja Kunstikoolist Kaur (õp.K.Pärnaste) ja Narva Linna Kunstikooli skulptuursed pead.

Tugeva tervikuga ja stiilselt esitasid oma näituse osa Jõhvi Kunstikool, Ahtme Kunstide Kool, Jõgevamaa, Viljandimaa.

Kose Kunstikeskus

Kui eelnev kirjutis oli õpetajakeskne siis ei tohi ära unustada ka õpilast. Õnneks on veel meie koolis lapsi, kes ei karda tööd ja vaeva ,et luua ilusat ja ilu.

Kunstiõpetaja on tänapäeva koolis üks paljudest, kes peaks säilitama  meie kunsti-ja kultuuritraditsioonid.

 

Jüri Mäemat

Kunstihariduse Ühingu esimees