VORMIST JA SISUST NÄIRUSEL
VORMIST JA SISUST NÄITUSEL
Õpilastööde näitused on saanud
traditsiooniks. Meie, kunstiõpetajad oleme sellega harjunud, et iga viie aasta
tagant tuleb teha kokkuvõtteid. Ilmselt selline järjepidevus ongi meid teinud
omanäolisteks ja tugevateks. Sarnased ettevõtmised puuduvad reeglina välismaal.
Uued Vormid
Õpilastööde näitusi on olnud
ajast-aega suhtliselt raske läbi viia. Piltide esitlusel kehtib kaks peamist
vormi-kontseptsiooni näitus ja “tapeedi” näitus. Suvine väljapanek pakkus
mõlemat.
Kuna piltide ülespaneku pinda
on alati vähe, siis sunnib see kunstiõpetajaid mõtlema välja uusi ja kaasaegsid
variante. Nii näiteks esitas Pärnu linn oma ekspositsiooni videona. Kohati
tundus see teiste maakondade suhtes ebaõiglane, traditsioonide eiramine, kuid
see oli Pärnu kujundajate õigus. Küsitavad olid muud lisandid (näit. kuldne
riie).
Narva Linna Kunstikool
Omapärase lahenduse leidis
Järvamaa, kus laste pildid olid seinale pandud albumina-raamatuna. See andis
võimaluse näidata rohkem pilte, kuid vaataja seisukohalt ei tekkinud kahjuks
üldmuljet. Julgen arvata, et see leid ei õnnestunud mitte kõige paremini.
Järvamaa laste kunsti ja käsitöö eelvoor oli aga väga hasti korraldatud ja
suhteliselt kõrgel tasemel. Viimased näited tõestavad seda, et üleriigiline
näitus vajab kindlasti eelvoore, kus osaleks þürii kooseisus ka suure näituse
kujundajaid, korraldajaid.
Tartu Kunstigümnaasium
Raplamaa
Uus lähenemine oli ka Tallinna
Kunstigümnaasiumil ja Tallinna Kunstikoolil. Ekspositsiooni esitlusel lähtuti
näituse pealkirjast, kontseptsioonist “Ei ole üksi ükski maa”. Selline lahendus
oli üllatav. Esialgu valmistas isegi pettumuse, teades mõlema kooli väga kõrget
kunstõpetuse taset. Ilmselt on omamoodi oskus ja julgus tulla näitusele just
nii. “KUNST ON POP” oli Sally Stuudio moto, näidates vaid vägagi väikest ja
mõjukat osa oma kunstihariduses. Vahest on õigustatud sedalaadi väljapanekud,
sest nende kunstiõppeasutuste head argipäeva tööd teame niigi.
Nn. “tapeedi”ekspositsioonis
võib pilte seinale panna mitut moodi. Kose Kunstikeskus oli katnud suure osa
oma pinnast tihedalt linnu ja looma söejoonistustega, see mõjus kuidagi raskelt
aga ometi põnevalt ja värskelt. Märksa igavam ja tuimem oli Narva, Sillamäe ja
Ida-Virumaa sein, domineerisid raamitud tööd. Kahtlemata väärtustab raam lapse
tööd, kuid need ei tohiks olla igaüks ise värvi ja mõõtu, näitusel on siiski
olulisem tervik.
Tallinn
Uueks trendiks on ka suhtelislt
suurte tööde näitusele tulek võrreldes möödunud väljapanekuga 1997.aasast.
Näiteks Tallinna linn esitas kaks väga meeleolukat maali vanalinnast (Rahumäe
Põhikool õp.H.Laretei). Valdavalt jäävad suuremõõdulised pildid kunstikoolide,
süvaõppega koolide või kunstiringide näidata. Üldhariduskooli kunstiõpetuse
tunnis kasutatakse siiski väiksemaid formaate, mis aga omakorda piirab lapse
loomingu vabadust.
Näitusekultuuris on oluline
koht SILDIL. Juhendis oli ka sellele kindlad nõuded, kuid siiski leidub
õpetajaid, kes kleebivad sildi töö peale, mis omakorda segab pildi vaatamist,
üldist muljet. Veelgi häirivamaks on värvilised sildid (Tallinn), mis tekitavad
uue pleki ja rütmi,segades vaatamist.
Uus või vana sisu?
Kujutava kunsti osa
üleriigilisel näitusel näitas kujukalt, milline on riikliku ainekava tõlgendus.
Peaks ju igapäeva töö sellest dokumendist lähtuma. Vaid õpetaja erudeeritus ja
lai silmaring suudab avardada ettekirjutatut. Nii alumine, üldkoolide, kui ka
ülemine,huvikoolide ekspositsioonide hulgas oli tugevaid ja nõrgemaid pilte.
Domineerima kippus õpetuslik ja eesmärgistatud laad, sellest tulenevalt oli
küllaltki palju värviõpetuse ja dekoratiivse kompositsiooni töid. Nii nagu ka
1997.aastal, oli ka sel näitusel napilt etnograafilist ja kirjandulikku teemat.
Vähemal määral oli näha ilusat ja lapselikult spontaanset kunsti. Meelde jäid
Tartu H.Treffneri Gümnaasiumi õpetaja M.Hommiku , Lääne-Virumaa Tantsu-ja
Kunstikooli Athena õpetaja A. Pajula , Läänemaa Taebla Gümnaasiumi õpetaja S.
Prangi, Kassari Põhikooli õpetaja M.Heinlaidi, Kuldre Põhikooli õpetaja
H.Kuulmetsa ja Hiiumaa Emmaste Põhikooli õp. E.Tõnissoni juhendatud tööd.
Kanutaia Noortemaja, Järveotsa Gümnaasium
Kose Kunstikeskuse õpetajate
K.Kangilaski ja M.Rodi juhendatud tööd, Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja L.Jungi
arvutigraafika ning Türi Majandusgümnaasiumi õpetaja R.Tiitsmaa ja L.Männa
foto-ja maalilaagriprojektid olid oskuslik tulem lapse loomingust ja moodsast
kunstist.
Juba mitmeid näitusi on oma
traditsioonilises headuses näidanud laste kunsti õpetajad L.Männa Türilt,
K.Lepla Viljandist, A.Maalust Raplast, M.Unga Järvakandist, A.Kütt Jõgevalt,
Ü.Kaarnamets, T.Isok Tallinnast ja veel paljud teised. Pikaajalise tööga on
kujunenud välja oma metoodika, oma õpetamise kunst, mille järgi on koheselt
tunda ühe või teise õpetaja juhendatud laste looming.
Pärnumaa
Näitus pakkus aga ka uusi
nimesid kunstiõpetajate hulgas, kellede juhendatud tööd jäid silma.
Viljandi Maagümnaasiumi õpetaja
T.Anniko näitas väga huvitavaid laste pastellmaale O.Lutsu kirjanduslikel
teemadel ja graafilisi kodukandi vaateid.
Üllatas Põlva Kunstikool ja
õpetaja V.Ansi juhendatud tööd .Isikupärane tulemus graafikas, puulõikes ja
keraamikas kutsus vaatama ja uurima.
Väga hea tunnetusega olid
keraamikatööd Võru Huvikojal, õpetajad E.Hõim ja A.Määrits.
Tarbekunsti osas jäid enam
meelde Nõmme Noortemaja klaas (õp.L.Maurer) ja Kanutaia Noortemaja nahatööd (õp.I.Tafel
ja L.Saluvee).
Põlva Kunstikool
Võru Huvikoda
Uusi lahendusi pakkus ka
skulptuur. Väga huvitavad ja uudsed olid õpetaja Üllar Sillaotsa juhendatud
lainepapp-figuurid Tartu Kunstigümnaasiumist, paberkompositsioonid Orissaare
Gümnaasiumist (õp.K.Vaher), ühistöö “Pirnipuu” Muusika –ja Kunstikoolist Kaur (õp.K.Pärnaste)
ja Narva Linna Kunstikooli skulptuursed pead.
Tugeva tervikuga ja stiilselt
esitasid oma näituse osa Jõhvi Kunstikool, Ahtme Kunstide Kool, Jõgevamaa,
Viljandimaa.
Kose Kunstikeskus
Kui eelnev kirjutis oli
õpetajakeskne siis ei tohi ära unustada ka õpilast. Õnneks on veel meie koolis
lapsi, kes ei karda tööd ja vaeva ,et luua ilusat ja ilu.
Kunstiõpetaja on tänapäeva
koolis üks paljudest, kes peaks säilitama meie kunsti-ja kultuuritraditsioonid.
Jüri Mäemat
Kunstihariduse Ühingu esimees
|